Lamatuak Yesus nadenu ana mana tungga kasanahulu duan nala
9
La'i esa, Yesus nakabubua nala ana mana tungga kasanahulu duan nala. Basa de Ana fee sala koasa, fo suek ala husi nitu, ma bisa tao lahai hataholi kamahedik leme sila hedin mata-matak mai. 2 Ana nadenu sala, fo la'o leu tui-bengga hataholi la'e-neu Manetualain toto'u palendan. Ndia boe oo nadenu sala, fo tao lahai hataholi kamahedik kala, sudi lai bee. 3 Tehuu Ana nafada sala nae, “Masanenedak neulalau! Ei ta paluu mini hata-hata nai dalak. La'ok mia kada badu manai ei aom. Ta paluu mini tete'e-aik do, tas do, lepa-nggee do, doik. Badu seluaok boe oo ta paluu mini! 4 Mete ma ei maso mini nggolok esa miu, fo hambu hataholi simbok ei, na, leo nai sila uman leo. Boso hehele uma. Leo makandoo nai ndia, losa ei la'o ela nggolok ndia. 5 Mete ma ei maso mini nggolok esa miu, boe ma hataholi malai ndia, ta nau simbok, ma ta nau lamanene ei, na, la'o ela sala. Mete ma ei kalua mima ndia mai, na, tao tungga hadak, fo sasambu heni afu neme ei eim mai. Mafada sala mae, ‘Ei ta nau mamanene, na, elan fo ei lemba aom natataak!”’a6 Basa boe ma ana mana tunggak kala sila la'o leme nggolok esa mai, leni nggolok esa leu. Ala tui-bengga hataholi la la'e-neu Manetualain Hala Malolen. Boe ma sila boe oo tao lahai hataholi kamahedik kala.
Mane Herodes nasapangga la'e-neu Lamatuak Yesus
7 Faik ndia, tutui mata-matak la'e-neu Yesus, losa mane Herodes Antipasb ndi'i doon so. Namanene tutuik kala sila, boe ma ana nasapangga, huu hambu hataholi hida lae, “Yesus ndia, na, ndia Yohanis Mana Salanik fo nasoda fali so.”
8 Hambu luma bali lae, “Ndia ndia, ba'i Elia fo nasoda fali so.”
Hambu fe'ek bali lae, “Ndia ndia, esa neme Manetualain mana kokola fe'e makahulun nala mai.”c
9 Tehuu Herodes nasaneda nae, “Fai maneuk au adenu tete ketu Yohanis langgan so. Ana nasoda fali so do, leo bee? De esak ia, see bali?” Boe ma ana nasusua fo sangga natonggo matan no Yesus.
Lamatuak Yesus fee hataholi lifun lima la'a
10 Faik esa, Yesus ana mana tunggan nala fo nadenu sala ndia so, fali de lakabubua seluk bali lo Ndia. Ala tui Ndia, basa hata fo ala taon so. Boe ma Yesus asa la'o nee-neek leni mamanak esa leu, dekak no nggolo Betsaida, fo leu hahae lai ndia. 11 Tehuu hataholi no'uk kala bubuluk Yesus asa sangga bee leu, de ala latungga dea lo Ndia. De Yesus simbok kasa no malole, boe ma Ana tao nahai basa hataholi kamahedik, ma Ana tui sala la'e-neu Manetualain toto'u palendan.
12 Ledo-eik bobok so, boe ma Ndia ana mana tungga kasanahulu duan nala lafada sila dudu'an neu Yesus lae, “Malolenak Ama madenu hataholi la ia leni nggolo-nggolo mana dekak lai ia, fo bisa sangga sila nana'a-nininu hehelin. Ma ela sala leu sangga mamanak fo sunggu tataak. Huu mamana nees leo iak, na talo bee fo ala bisa hambu nana'ak?”
13-14 Tehuu Yesus nataa nae, “Leo iak! Ei ndia fee sala la'a!”
Tehuu ala sapa lae, “Awii, Ama boe oo! Neme bee mai bisa leo ndiak? Hataholi la ia, lifun lima lenak! Ndia bei kada touk kala, bei ta hingga inak kala ma kakanak kala bali! Boe ma ita lotin kada lima, ma i'ak kada boak dua. Mete ma Ama nau fo ai ndia fee hataholi no'uk kala ia la'a, na, talo bee fo ai bisa hasa nana'ak makadotok fee sala?!”d
Boe ma Yesus nadenu sala nae, “Heti hataholi la ia langgatuuk lakabubua, bubuak esa na lima hulu-lima huluk.”
15 Basa de ala heti leo ndiak. 16 Ledo-eik ala langgatuuk so, boe ma Yesus ha'i nala loti kalimak kala ma i'a kaduak kala. Boe ma nasale lalai neu, de hule-haladoi noke makasi. Basa de Ana bibi'i loti, ma i'ak sila, de Ana loon neu ana mana tunggan nala fo baba'e fee hataholi la sila. 17 Basa sala la'a losa lakabete. Basa de ala lakaduduluk lala nana'a elak kala, losa henu lembeneu sanahulu dua.
Petrus mulai namedak nae, Lamatuak Yesus ndia, Karistus, na ndia Hataholi fo Manetualain helu memak neme makahulun mai so
18 La'i esa, Yesus mesak kana hule-haladoi nai mamanak esa. Boe ma ana mana tunggan nala leu lakabubua deka-deka lo Ndia. Ana hule-haladoi nate'e, boe ma natane sala nae, “Ei mamanene hataholi kokolak lae, Au ia, see?”
19 Ala lataa lae, “Hambu lae, Ama ia, Yohanis Mana Salanik. Fe'ek bali lae, fama Ama ia, ba'i Elia. Mete ma taa, na, esa neme Manetualain mana kokola makahulun fo nasoda fali so.”e
20 Boe ma Yesus natane sala bali nae, “Mete ma tungga ei mesa nggei, na, ei mae Au ia, see?”
Basa boe ma Petrus nataa nae, “Ama ia Karistus, na ndia Hataholi fo Manetualain tudu memak kana neme makahulun mai so!”f
21 Basa de Yesus ka'i sala fo boso lafada sudi see lae, Ndia ndia, Karistus.
Lamatuak Yesus kokolak la'e-neu Ndia mamaten ma Ndia nasoda falin
22 Basa boe ma Yesus kokolak nakadaik bali nae, “Au ia, Hataholi Isi-isik. Au musi lemba doidosok belak mata-matak. Dei fo hataholi Yahudi lasi hadan nala, malangga anggama malanggan nala, ma mese anggama la ta nau simbok lae, Au ia, Karistus. Basa de dei fo ala tao lisa Au. Memak Au mate, tehuu neu binesan, Au asoda fali!”g
23 Basa boe ma Ana nafada hataholi no'uk kala nae, “Hataholi fo nau tungga Au, na, ana musi nakatataka tungga nakandoo tungga faik. Ana musi mbo'i heni ndia hihii hehelin. Ana musi tungga nakandoo, mae hataholi sangga tao lisan, sama leo hataholi lemba ndia ai ngganggen fo neni ndia mamana mamaten neu.h 24 Hataholi fo sadia mate, huu ana tungga Au, dei fo ana bisa nasoda nakandoo no Manetualain. Tehuu hataholi fo kada nau nasoda soa-neu ndia ao-ina hehelin, dei fo ana naelak dook neme Manetualain mai.i 25 Mete ma hataholi hambu dae-bafok no basa isin, tehuu Manetualain timba henin, na, ndia hambu nanalak hata? 26 Au ia, Hataholi Isi-isik. De hataholi fo mana mae tungga Au, ma mae to'u Au nanonoling, na dei fo Au boe oo mae manaku ndia nai Manetualain matan, neu faik fo Au fali uma nusa sodak mai. Huu dei fo Au konda mai, ua Amak koasa ina-huun, sama-sama ua Ndia ata nusa sodan. 27 Au afada no ndoos neu ei. Dei fo hambu hida leme ei malai ia, lita aon Manetualain toto'u palendan, bei fo ala bisa mate.”
Lamatuak Yesus namata-ao fe'e nai letek lain
28 Fai kafalun nate'e, boe ma Yesus noke nala Petrus, Yohanis, ma Yakobis nda'e leni letek esa leu fo sangga hule-haladoi. 29 Ledo-eik Yesus bei hule-haladoi, boe ma Ndia mata-aon namata-ao fe'e, ma Ndia balo'an dadik fula manggahadok.
30 Kada nggengge neuk, hataholi dua sadu mai. Sila dua sala ndia, ba'i Musa ma ba'i Elia. Boe ma ala lakokola lo Yesus. 31 Sila nana nitak nalan seli boe. Telu sala lakokola la'e-neu dei fo Yesus mamaten nai Yerusalem.
32 Faik ndia, Petrus no nonoon dua matan nala nduak nalan seli, losa ala sunggu. Ledo-eik ala fo'a, boe ma lita Yesus nambadeik no hataholi dua. Sila boe oo lita Yesus nasa'a manggaledok.
33 Ledo-eik ba'i Musa ma ba'i Elia sangga la'o ela Yesus so, boe ma Petrus nasapangga ta bubuluk sangga tao hata. Boe ma kada ana kokolak nadabak nae, “Lamatuak! Ai mameda malole nai ia maa! De malolenak ai tao mala laak telu. Esa feen neu Lamatuak, esa feen neu ba'i Musa ma esa bali na feen neu ba'i Elia.” 34 Tehuu ledo-eik ana bei kokolak leo ndiak, ko'as konda mai, de mboti nala sala. Boe ma Petrus asa bii. 35 Boe ma lamanene halak neme ko'as ndia dalek mai nae,
“Ia, Au Anang fo Au hele memak kana so!
Ana kokolak, na, mamanene neulalau neu Ndia!”j
36 Kokolak nate'e, boe ma Petrus asa kada lita Yesus mesak kana. Telu sala seu bafan nala, fo ta tui neu sudi see boe, hata fo litak kala sila. Dook bei fo ala lambook bafan nala fo tui hataholi fe'ek kala.
Lamatuak Yesus tao nahai kakanak fo nitu manggalauk nalan
37 Neu fo'a mai, ledo-eik Yesus no Petrus asa konda leme letek ndia mai, hataholi no'uk kala mai latonggo lo Yesus. 38 Boe ma hataholi esa nanggou Ndia nae, “Ama Mesen! Tulun mai mita au ana tou ana kisang dei! 39 Hambu nitu nambue to'u nalan, fo tao nalan nakau kaiboik, ma ndondokon losa fufudek kalua leme bafan mai. Nitu ndia boe oo nambue babalan, ma nambue babalik kana nakandondoo henin. 40 Au oke tulun Ama ana mana tunggan nala so, fo husi kalua heni nitu ndia, tehuu ta lala sana!”
41 Yesus namanene leo ndiak, boe ma Ana nasapalak basa sala nae, “Wei! Ei ta mamahele Manetualain bisa tao nahai hataholi, do? Ei ia, memak hataholi ta nau masoda tungga dala ndoos! Au musi sama-sama ua ei losa faik hida, bei fo ei nau mamahele Au? Au musi nggale loak neu ei, losa faik bee bali!?”
Basa de Ana kokolak nasafali no kakanak ndia aman nae, “Muni o anam ia mai leo!”
42 Ledo-eik ala loo kakanak ndia neu Yesus, boe ma nitu ndia bala kakanak neu dae, ma ndondoko nakamiminak kana. Tehuu Yesus palenda nitu ndia, fo kalua la'o ela kakanak ndia, boe ma kakanak ndia hai tutik. Basa de Yesus fee kakanak ndia neu aman. 43 Hataholi mana lita Lamatuak koasa ina-huun ndia, basa sala heran lalan seli.
Lamatuak Yesus kokolak seluk bali, la'e-neu Ndia mamaten
43 Ledo-eik, basa hataholi la bei kokolak la'e-neu tanda heran nala fo Yesus taok, Ana nafada ana mana tunggan nala nae, 44 “Ei tanda neulalau Au kokolang ia! Ta dook bali, te hataholi sangga se'o heni Au, Hataholi Isi-isik ia. Basa de ala fee Au neu hataholi deak kala.” 45 Tehuu Ndia ana mana tunggan nala lasapangga. Ala ta bubuluk ndia maksut. Sila boe oo bii latane ndia ndandaan hata.
See ndia dadik hataholi ina-huuk
46 La'i esa, Yesus ana mana tunggan nala mulai lasisimbo bafak, la'e-neu see neme sila mai, fo dei fo dadik hataholi ina-huuk.k 47 Tehuu Yesus bubuluk hata fo lasisimbo bafak. Boe ma Ana noke nala kakana kadi'ik esa, de nambadedein neu Ndia boboan. 48 Basa boe ma Ana nafada sala nae, “Mamanene neulalau! Hataholi mana tungga Au, fo ono-lau hataholi kadi'ik sama leo kakanak ia, na ndia ndandaan nae hataholi ndia boe oo ono-lau Au. Ma ndia boe oo ono-lau Au Amang nai nusa sodak fo mana nadenu Au uni dae-bafok ia mai. Hataholi no'uk lahiik lakadadaek kasa. Matak leo hataholi kasian, hataholi mana to'a-taak, hataholi ta malole, hataholi ua-nale kamuluk, ma hataholi kadi'ik kala. Hataholi mana nahiik ono-lau hataholi mata leo ndiak, na Manetualain tao ndia, nai lain seli.”l
Hataholi fo ta laban ita, na ita nonoon ndia
49 Basa de Yohanis nafada Yesus nae, “Ama! La'i esa, ai mita hataholi esa husi kalua heni nitu no kada seseik Ama naden. De ai ka'in fo boso seseik Ama naden, huu ita nonoon ta ndia.”
50 Tehuu Yesus nataa nae, “Bosok! Huu hataholi ta mana laban ita, na ndia ndandaan nae ita nonoo hehelin ndia.”
Nggolok esa nai Samaria, hataholin nala ta nau simbok Lamatuak Yesus
51 Yesus bubuluk nae, Ndia fai soso'un neni nusa sodak neu deka-deka so. Boe ma Ana naketun fo neni kota Yerusalem neu. 52 Ana nadenu hataholi fo la'ok lakahuluk leme sila mai, fo suek ala bisa sadia nana'a-nininuk. Boe ma ala maso leni nggolok esa leu nai propensi Samaria, fo sangga sadia mamana leo tataak. 53 Tehuu hataholi Samaria la, ta nau simbok Yesus asa, huu Ndia nau neu nakaluku-nakatele Manetualain nai kota Yerusalem.m 54 Ledo-eik Yakobis no Yohanis lamanene hataholi Samaria la tatao-nono'in, boe ma ala kokoe Yesus lae, “Lamatuak! Leo bee na, mete ma ita toke Manetualain haitua ha'i neme lalai mai, fo hotu heni basa sala?”n
55 Tehuu Yesus nasale nala dua sala, de ka'i nae, “Boso dudu'a leo ndiak.” 56 Boe ma ala la'ok lakandoo leni nggolo fe'ek leu.
Heti-heuk fo tungga Lamatuak Yesus
57 Ledo-eik ala bei la'ok, hataholi esa kokolak no Yesus nae, “Ama! Ama neni sudi bee neu, na, au nau tungga akandoo ua Ama!”
58 Tehuu Yesus nataa nae, “Malole, boe! Tehuu masaneda leo iak. Basa hataholi ma banda la laena mamana leleo hehelik. Busa fui fali neni ndia bolon neu. Mbuik fali neni ndia ndunun neu. Tehuu Au, Hataholi Isi-isik ia, uma heheling taa, fo fali uni ndia uu. Lalaka langgak boe oo taa.”
59 La'i esa, Yesus noke nala hataholi fe'ek esa nae, “Mai tungga Au, fo dadik Au hataholing.”
Hataholi ndia nataa nae, “Neu! Tehuu leo iak, Lamatuak. Ela au fali fo akaneni au ina-amang dei. Mete ma au amang maten so, na, bei fo au tungga.”
60 Tehuu Yesus nafadan nae, “Leo iak! Ela hataholi ta mana lamahele Manetualain, ala lakaneni sila hataholi mana maten. Tehuu ei fo mana mamahele Manetualain, na ei uem miu tui-bengga la'e-neu Manetualain toto'u palendan.”
61 Hambu hataholi esa bali nae, “Malole boe, Lamatuak! Au nau tungga akandoo Lamatuak. Tehuu makambo'ik au uu idu atete'ak au bobonggi nggala dei, bei fo au fali mai tungga Lamatuak.”o
62 Tehuu Yesus nafadan nae, “Leo iak! Mete ma hataholi foi dae, boe ma nasambute no dede'a fe'ek, losa nafalende heni sesele-ngganggalin, na, ndia osin ta dadi. Leo ndiak boe oo no hataholi fo naketun nau tungga Au, tehuu nambue nasaneda nakandoo ndia soda makahulun. Hataholi mata leo ndiak sosoan taa, fo dadik hataholi mana tao ues nai Manetualain palendan.”