Lamatuak Yesus Tutui Malolen
tungga
Yohanis
Yesus ndia, na see?
1
Sososan, Manetualain Dede'a-kokolan mana memak so.
Manetualain Dede'a-kokolan ndia, sama leo Hataholi esa.
Hataholi ndia, sama-sama no Manetualain.
Ma Ndia boe oo Manetualain.
2 Ledo-eik lalai ma dae-bafok bei ta dadi,
Hataholi ndia sama-sama memak no Manetualain so.
3 Manetualain nakadadadik basa-basan nenik Ndia Dede'a-kokolan.
Ta hambu hata esa boe mana dadik, mete ma Hataholi ndia ta taon.
4 Ndia ndia, masodak okan.
De hataholi mana hambu sodak no ndoos,
ala lasoda leme Ndia mai.
Ndia boe oo sama leo Manggaledok fo mana masa'ak,
de hataholi mana masoda nai Manggaledok ndia,
bisa lita ma lalelak.
5 Manggaledok ndia nasa'a sapu selik makiuk;
ma makiuk ta bisa nakalee nala Manggaledok ndia.
Huu Manggaledok ndia nasa'a nakandoo.
6 Hambu hataholi fe'ek esa, nade Yohanis. Manetualain nadenu ndia boe,a 7 fo dadik sakasii, suek nafada hataholi la la'e-neu Manggaledok ndia. Fo suek basa hataholi la bisa lamahele leu Manetualain, huu Yohanis kokolan ndia.
8 Yohanis ia, na Manggaledok ta ndindia. Tehuu Manetualain nadenun fo nafada hataholi la'e-neu Manggaledok ndia. 9 Huu Hataholi fo mana dadik Manggaledok tetebes ndia, sangga neni dae-bafok ia mai. Manggaledok ndia tao nala basa hataholi la lita dede'a ndoos sila.
10 Mae Ana tao basa hata malai dae-bafok ia dadi so, tehuu hataholi dae-bafok ta lalelak Ndia, neu faik fo Ana mai leo nai ia. 11 Mae Ana mai leo no Ndia hataholi hehelin nala, tehuu ala ta nau simbok Ndia. 12 Mae leo ndiak, tehuu basa hataholi mana simbok ma lamahele leu Ndia, Manetualain fee sala haak fo dadik leu Ndia anan nala. 13 Ndia sama leo sila nana bonggi seluk. Tehuu sila nana bonggi beuk ndia, ta sama leo hataholi bonggi kakanak. Ma ta sama leo touk esa fo nahiik hambu tititi-nonosik. Ala dadik Manetualain anan nala, huu Manetualain fee sala soda beuk.
14 Boe ma ‘Manetualain Dede'a-kokolan’ ndia,
nana bonggik dadik neu hataholi.
Ana nasoda nai ita laladan nala.
Ita tita Ndia koasa ina-huun.
Ndia koasa ina-huun leo ndiak, huu Ndia ndia, Manetualain Ana mane kisan.
Ana nahiik natudu Ndia dale malolen neu ita,
huu Ndia hada-tataon memak leo ndiak.
Ma basa hata fo Ana nafada la'e-neu Manetualain, memak tetebes leo ndiak.
15 Yohanis ndia, nafada dede'ak la'e-neu Hataholi ia. Ana nanggou nae, “Mamanene bou! Ndia ia, fo au tuik so ae, ‘Dei fo Hataholi esa sangga mai. Ndia koasan lena heni au. Huu bei ta bonggi au, naa te Ana mana memak nakahuluk so!”’
16 Yohanis kokolak leo ndiak, huu Hataholi ndia nahiik nalan seli natudu Ndia dale malolen. Ma Ana tao leo ndiak nakandondoo henin neu ita basa nggata. 17 Lele uluk ele, ba'i Musa ndia nakonda Manetualain Heti-heun neu ita bei-ba'in nala. Tehuu hatematak ia, Hataholi ndia, na ndia, Yesus Karistus fo natudu Manetualain dale malolen neu ita. Ma basa hata fo Ana nafada la'e-neu Manetualain, memak tetebes. 18 Ta hambu nitak hataholi esa boe fo nita tebe-tebe Manetualain. Tehuu Ndia Ana mane kisan, fo Ana suek ndia natudu ita Manetualain dalen. Kakanak ndia, nai Ndia Aman boboan. Huu Ndia boe oo Manetualain.
Yohanis Mana Salanik natudu Lamatuak Yesus
19 La'i esa, hataholi Yahudi malanggan nala malai Yerusalem ladenu malangga anggama hida, ma hataholi leo Lewi luma fo lateme ono-lau lai Manetualain Uma Ina Huhule-haladoin. Ala leni lee Yarden selik leub fo latane Yohanis Mana Salanik lae, “O ia, Karistus fo Manetualain heluk ndia so fo sangga nadenun mai, do?”
Basa boe ma ana nafada sala la'e-neu ndia. 20 Ana manaku manggaledok nae, “Taa. Au ia ta Karistus.”
21 Boe ma latane bali lae, “Mete ma leo ndiak, na, o ia see? Ba'i Elia, do?”
Ana nataa nae, “Taa boe.”
Boe ma latane bali lae, “Naa fo o ia, Manetualain mana kokolan fe'ek esa, do?”
Ana nataa nae, “Taa boe.”c
22 Basa boe ma ala latane bali lae, “Mete ma leo ndiak, na, o ia see? Mafada ai dei! Huu ai musi fali fo mafada malanggan nala fo mana madenu ai. Tulun dei!”
23 Boe ma ana kokolak tungga hata fo ba'i Yesaya sulak nitak nae,
“Au ia, ndia hataholi mana manggouk nai mamana nees nae,
‘Basa hataholi mahehele tao neulalau dalak kala,
fo simbok Lamatuak mamain!
Tao matetu dalak fo soluk Ndia.”’d
24 Nai hataholi maleme Yerusalem mai laladan nala, hambu hataholi hida leme paltei anggama Farisi mai. 25 Boe ma latane Yohanis lae, “Leo iak. Mete ma o ta ndia Karistus, ta ba'i Elia, ma ta Manetualain mana kokolan esa, na, hatina de o salani hataholi? O hambu haak neme bee mai?”
26 Boe ma Yohanis nataa nae, “Au ia, salani hataholi unik kada oe. Tehuu hambu Hataholi esa nai ei laladam mala fo ei ta malelak kana. 27 Au anoli akahuluk neme Hataholi ndia mai, tehuu Ndia koasan lena heni au. Mae kada dadik neu Ndia atan boe oo au ta andaa.”e
28 Basa dede'ak kala ia dadi leme Betania, nai lee Yarden selik. Yohanis no ana mana tunggan nala salani hataholi lai ndia.f
Lamatuak Yesus ndia, sama leo Manetualain Bi'i-lombo Anan
29 Neu fo'a mai, boe ma Yohanis nita Yesus la'ok neni ndia neu. Boe ma ana kokolak nae, “Mita Hataholi ndia ele dei! Ndia ndia, Manetualain Bi'i-lombo Anan, fo Ana dadik neu tunu-hotuk fo koka heni hataholi dae-bafok kala sala-singgon nala. 30 Hataholi ia fo afik au afada ei so ae, ‘Dei fo hambu Hataholi esa sadu mai. Ndia koasan lena heni au, huu Ana nai ia nakahuluk au.’ 31 Makahulun au ta bubuluk, mete ma Ndia ndia, Karistus. Tehuu au mai salani hataholi unik oe, fo suek hataholi Israel asa lalelak Ndia.
32-33 Manetualain nadenu au mai salani hataholi unik oe. Ana nafada au boe nae, ‘Neu ko Hataholi esa sangga neni o muu. De Au Dulang konda neu Ndia. Hataholi ndia, noo Au Dula-dale Malalaong, fo fee koasa neu Au hataholi nggala.’ Ledo-eik Hataholi ndia mai, au bei ta alelak Ndia. Tehuu ledo-eik au ita Manetualain Dulan konda neme lalai mai, sama leo mbui lunda, de tena neu Ndia, bei fo au alelak Ndia ae, ‘Ndia ia, fo Hataholi ndia!’ 34 Au ita dede'ak kala sila unik au mata de'e heheling. De au afada ei ae, ‘Hataholi mana maik ndia, na, Manetualain Anan ndindia!”’
Lamatuak Yesus hele nala ana mana tungga sososan nala
35 Neu fo'a mai, boe ma Yohanis nambadeik no ana mana tunggan dua. 36 Ledo-eik Yohanis nita Yesus la'ok nesik ndia, boe ma nafada sala nae, “Mita dei! Huu Ndia ndia, Manetualain Bi'i-lombo Anan fo neu ko Ana dadik neu tunu-hotuk!”
37 Yohanis ana mana tungga kaduan nala lamanene kokolan ndia, boe ma ala la'o elan, de leu tungga Yesus. 38 Boe ma Yesus suli dea, de nita sala tungga Ndia. Boe ma Ana natane sala nae, “Talo bee? Ei paluu, do?”
Ala latane lasafali Ndia, lae, “Rabi leo nai bee?” (Nai sila dede'a Aram, ‘Rabi’ ndandaan nae, ‘Ama Mesen’.)
39 Boe ma Yesus nataa sala nae, “Mai mita aom.” Boe ma ala tungga Ndia, de lita Ndia mamana leleon. Ledo-eik ala losa, meda li'u haa ledo bobon. Boe ma ala leo lo Ndia losa ledo tesa.
40 Neme hataholi kaduak kala sila mai fo lamanene Yohanis kokolan, boe ma mana tungga Yesus ndia, esa nade Anderias. Ndia ndia, Simon Petrus fadin. 41 Anderias tutik neu sangga ka'an Simon, de nae, “Wei, ka'a! Ai matonggo mia Mesias so!” (Nai sila dede'an, ‘Mesias’ ndandaan nae, ‘Karistus, ndia Hataholi fo Manetualain helu memak neme makahulun mai so, fo sangga nadenun mai.’) 42 Basa de ana noo ka'an neni Yesus neu.
Ledo-eik Yesus nita ndia, boe ma nafada nae, “O ia, Simon. O amam ndia Yohanis. Mulai neme hatematak ia mai hataholi loke o, na lae, ‘Kefas.”’(Ndia ndandaan sama no ‘Petrus’, fo ndia ‘batu’.)g
Lamatuak Yesus noke nala Filipus ma Natanel
43-44 Nai ndia boe oo hambu hataholi fe'ek esa nade Filipus. Ndia nggolon, ndia Betsaida. Petrus no Anderias leme ndia mai boe.
Neu fo'a mai, Yesus naketun nau neni propensi Galelea neu. Fo neu natonggo no Filipus, de Ana noke nae, “Mai tungga Au fo dadik muu Au hataholing!”
45 Boe ma Filipus neu sangga Natanel, de nafadan nae, “Ka'a! Ai matonggo mia Hataholi fo ba'i Musa sulak kana nai Manetualain Heti-heun dale so. Manetualain mana kokola lele ulun nala boe oo sulak la'e-neu Hataholi ia. Naden Yesus, fo neme nggolo Nasaret mai. Aman, nade Yusuf.”
46 Tehuu Natanel nataa nae, “Hataholi Nasaret!? Awe'e! Ta hambu dede'a malole esa boe kalua neme ndia mai bou!”
Boe ma Filipus nae, “Wei! Boso leo ndiak. Mai fo mita aom leo!”
47 Ledo-eik Natanel la'ok mai, Yesus nita memak kana so, de nae, “Ndia ia, hataholi ndoos! Huu nai dalen, ta hambu pepekok. Ndia ia, hataholi Israel isi-isik!”h
48 Natanel natane nae, “Talo bee de losak Lamatuak nalelak au?”
Yesus nataa nae, “Leo iak. Au ita o so, neu faik fo o muma ai ndia huun.i Ledo-eik ndia Filipus bei ta neu noke nala o.”
49 Boe ma Natanel manaku nae, “Ama Mesen ia, neu ko Manetualain Anan! Ma Ama boe oo, neu ko ita hataholi Israel asa Manen!”
50 Yesus natanen nae, “Meda o ia, mamahele Au, huu isinaak Au ae, ‘Au ita o so neu faik fo o muma ai ndia huun,’ do? Masanenedak, huu neu ko o bisa mita dede'a ina-huuk kala fo lena heni ia bali!
51 Tetebes! Au afada memak. Neu ko ei mita lalai natahu'ak. Boe ma Manetualain ata nusa sodan nala konda-hene nai Au boboang seli. Ma Au ia, Hataholi Isi-isik.”j