Nitu la malanggan soba-dou Lamatuak Yesus
4
Ledo-eik Yohanis salani basa Yesus, boe ma Yesus la'o ela lee Yarden. Manetualain Dula-dale Malalaon sama-sama no Ndia. Boe ma Dulak noo ndia neni mamana nees neu. 2 Yesus leo neme ndia losa faik haa hulu. Faik ndia Ana ta na'a-ninu hata esa boe, losa Ana ndoe nalan seli. Boe ma nitu la malanggan mai soba-dou Ndia.
3 Ana kokolak no Yesus nae, “Mete ma tetebes O ia Manetualain Anan, na, O maena koasa. De madenu batu la ia dadik loti, fo O mu'a sala.”
4 Tehuu Yesus nataa nae, “O hihiim dei! O ta bubuluk, do? Nana sulak nai Manetualain Susula Malalaon nae,
‘Hataholi ta kada nasoda neme nana'ak mai, hetu!”’a
5-6 Basa boe ma nitu la malanggan noon neni mamana madema esa neu, de natudu Ndia basa mana palenda malai dae-bafok lo basa sila koasa ina-huun. Basa de ana kokoe Yesus nae, “Basa mana palenda lo koasa ina-huun sila, au enang basa sila! De au aena haak fo sangga fee sudi see, tungga au hihiing. 7 Au sangga fee basa sala leu O. Kada O musi tao dede'ak esa dei, bei fo au fee. Kada lofo anak! Kada O makaluku-makatele neu au. Kada ndia!”
8 Tehuu Yesus nataa nasafali nae, “Hambu nai bee leo ndiak? Huu nai Manetualain Susula Malalaon nana sulak nae,
‘O musi kada makaluku-makatele neu Manetualain.
Ma kada o musi ono-lau neu Ndia.”’b
9 Basa boe ma nitu la malanggan noo Yesus neni kota Yerusalem neu. Nai ndia, ana noo Yesus hene leni Uma Ina Huhule-haladoik mamana mademan neu. Boe ma ana nae, “Mete ma O ia memak Manetualain Anan, na, O palaboku dae muu leo! 10 Huu nana sulak nai Manetualain Susula Malalaon nae,
‘Dei fo Manetualain nadenu Ndia ata nusa sodan mai,
fo lanea O.
11 Dei fo ala mai latanee O,
fo suek O eim ta deta la'e batu faa boe.”’c
12 Tehuu Yesus nataa nae, “Boso babalik Au. Huu nana sulak nai Manetualain Susula Malalaon nae,
‘Boso soba-dou Manetualain!”’d
13 Nitu la malanggan soba-dou Yesus no dalak mata-matak, tehuu ta nala sana. Boe ma ana la'o ela Yesus, fo nahani fai mandaak.
Lamatuak Yesus neni Galelea neu, fo mulai tui-bengga hataholi la'e-neu Manetualain Hala Malolen
14 Basa boe ma Yesus fali neni propensi Galelea neu bali, huu Manetualain Dula-dale Malalaon feen koasa. Ta dook, boe ma hataholi malai nusak ndia mulai lalelak Ndia naden. 15 Ana fee nanonolik nai hataholi Yahudi la uma huhule-haladoin, sudi nai bee. Boe ma hataholi la koa Ndia lae, “Yesus ndia, Hataholi ana seli, maa!”
Hataholi la ta simbok Lamatuak Yesus nai Nasaret
16 La'i esa, Yesus neni Ndia nggolon Nasaret neu. Nandaa no hataholi Yahudi la fai huhule-haladoin, fo ndia ‘fai Sabat’, Ana maso neni uma huhule-haladoik neu, sama leo Ndia natetemen. Boe ma Ana fo'a nambadeik fo sangga lees nai Manetualain Susula Malalaon. 17 De ala loo fee Ndia ba'i Yesaya susulan. Ana bukan, de sangga lalanek, boe ma lees nae,
18 “Manetualain Dulan koasan nai Au.
Huu ndia de Ana tudu Au,
fo afada Manetualain Hala Malolen neu hataholi kasian nala.
Ana nadenu Au so,
fo afada ae,
malai bui la, dei fo lakambo'ik;
mbokek kala, dei fo lita lasafali;
nana tuni-ndenik kala, dei fo lasoda lo lakambo'ik.
19 Huu hatematak ia Lamatuak fain losa so,
fo nasala'e nala Ndia hataholin nala.”e f
20 Lees basa susulak ndia, boe ma Yesus lulu falik kana, de loon neu malangga makaluku-makatelek, de Ana nanggatuuk. Basa hataholi malai uma huhule-haladoik ndia mete lahele Ndia. 21 Basa de Ana nafada sala nae, “Hata fo ei mamanenen neme Manetualain Susulan isinaak ndia, hatematak ia dadi so!”
22 Boe ma basa hataholi malai ndia mulai koa Yesus lae, “Awii! Hata fo isinaak Ana kokolak ndia, malolen ana seli, maa! Tehuu Ndia ia, Yusuf anan ia, hetu? Talo bee de bisa ana dadi leo iak?”
23 Basa de Yesus nafada sala nae, “Neu ko ei basa nggei bubuluk hambu dede'ak nae, ‘Wei! Tao neulalau o ao-ina hehelim dei!’ Ei sangga pake dede'ak ndia fo tutu masafali Au mae, ‘Hatina de O ta tao tanda heran esa fee ai nai ia, sama leo O taok so nai kota Kapernaum ele?’ 24 Ndia teteben leo iak: hataholi ta nau simbok Manetualain mana kokolan nai ndia nggolo hehelin.g 25-26 Ha'i conto neme Manetualain mana kokolan, ba'i Elia mai. La'i esa, uda ta konda teuk telu seselik so. Faik ndia, hambu ina falu no'uk lai Israel. Tehuu Manetualain ta nadenu Elia fo neu tulu sala lai Israel. Kada Manetualain nadenun neni ina falu esa nai nggolo Sarfat fo dekak no kota Sidon. Naa te ina lasik ndia, ta hataholi Yahudi. Tehuu ana namahele Manetualain koasan.h
27 Ha'i conto fe'ek bali, neme Manetualain mana kokolan Elisa mai. Faik ndia, hataholi Yahudi no'uk hambu hedi kusta nai Israel. Tehuu Manetualain ta tao nahai sala. Kada Manetualain nadenu Elisa tao nahai hataholi hedi kusta esa, nade Naaman. Naa te ndia ndia, hataholi Siria, fo ta hataholi Yahudi. Tehuu namahele Manetualain koasan.”i
28 Ledo-eik ala lamanene Yesus nakandandaan leo ndiak, boe ma basa sala manggalau lo Ndia. 29 Boe ma ala fo'a no'u, de husi heni Ndia neme uma huhule-haladoik ndia mai. De ala hela loo Ndia leni nggolok bifin neu, fo sangga timban neni leak manai ndia neu. 30 Tehuu kada Ana la'ok dea neu, nesik hataholi no'uk kala laladan, de la'o ela sala lai ndia.
Lamatuak Yesus husi heni nitu neme hataholi esa mai
31 Basa boe ma Yesus konda neni kota Kapernaum neu, nai dano Galelea bifin. Tungga-tungga fai huhule-haladoik, na Ana nanoli hataholi la lai uma huhule-haladoik dalek. 32 Ledo-eik hataholi la lamanene Ndia kokolan, de ala heran lalan seli, huu Ana nalelak tebe-tebe nanonolik ndia isin.j
33 La'i esa, neu faik fo Yesus fee nanonolik nai uma huhule-haladoik ndia, boe ma hataholi nitu nalak esa nakau tingga-tingga nae, 34 “Wei! Yesus, Hataholi Nasaret! O dede'am hata mua ai! O mai fo sangga tao makalulutu ai, do? Ai malelak O. O ia, ndia Hataholi Malalaok fo makahulun Manetualain helu fo nadenun mai.”
35 Tehuu Yesus nasapalak kana nae, “Seu o bafam! Kalua muma hataholi ndia mai!” Kada nggengge neuk, nitu ndia bala hataholi ndia neu dae, nai hataholi la laladan nala. Ana bala nate'e, boe ma nitu ndia kalua la'o ela hataholi ndia, de ta tao nahedi ndia so.
36 Basa hataholi la lamanggonggoak, de lae, “Heran oo! Hataholi ia kokolan naena koasa ina-huuk! Losak nitu la boe oo, tungga Ndia palendan fo kalua neme hataholi mai!” 37 Boe ma tutuik la'e-neu Yesus mulai natanggela nai basa nusak kala sila.
Lamatuak Yesus tao nahai Simon ali-inan, ma hataholi no'uk bali
38 Ledo-eik ala kalua leme uma huhule-haladoik ndia mai, boe ma Yesus neni hataholi esa uman neu. Hataholi ndia nade, Simon.k Simon ali-inan sumai, de aon natobi nalan seli. Basa de loke Yesus lae, “Ama! Tulun tao mahai ina lasik dei!” 39 Yesus nambadeik neu koi bifin, de husi heni sumaik ndia neme ina lasik ndia mai. Ledo-eik ndia boe oo, ndia sumain mopo tutik. Boe ma ana fo'a tutik, de neu tao nana'ak fee sala.
40 Ledo bobon ndia, fo ledo-eik ledo tesa so, hataholi la loo basa hataholi kamahedik kala leni Yesus leu. Sila hedin mata-matak kala. Boe ma Ana daba liman neu hataholi kamahedik kala, de tao nahai basa sala. 41 Nai hataholi kamahedik kala sila boe oo, hambu luma nitu nalak kala. De Yesus palenda nitu la, fo kalua leme hataholi la sila mai. Ala kalua ma langgou lae, “O ia, Manetualain Anan!” Huu nitu la sila bubuluk lae, Ndia ndia, Karistus, fo Manetualain helu memak kana neme makahulun mai so, fo sangga nadenun mai. Huu ndia de Yesus ka'i sala fo ta bole kokolak dede'a de'ek esa boe la'e-neu Ndia ao-inan.
Lamatuak Yesus neu tui-bengga Hala Malole nai uma huhule-haladoik kala
42 Neu fo'a lole mbilan, boe ma Yesus fo'a de neni mamana nees esa neu nai kota deak. Hataholi la sanggan sudi nai bee. Ledo-eik latonggo loon, boe ma ala kokoen lae, “Ama leo tataak mia ai dei! Boso muni mamana fe'ek muu bali!”
43 Tehuu Ana nataa nae, “Au boe oo musi uni nggolo fe'ek kala uu, fo uu tui-bengga Hala Malole la'e-neu Manetualain palendan. Huu Manetualain nadenu Au so, fo akalala'ok ues ndia.”
44 Boe ma Ana la'ok neme nggolok esa mai, neni nggolo fe'ek neu, fo fee nananolik nai uma huhule-haladoik kala nai propensi Yudea.