Saulus maso dadik Yesus hataholin
9
Faik ndia Saulus nambue nakabibiik ma tao doidoso hataholi la, fo mana tungga Yesus. Ndia boe oo, sangga dalak fo nau tao nisa sala. Huu ndia de neni malangga anggama Yahudi malangga ina-huun neu, 2 fo noke susula koasa la fo nenin neu malangga uma huhule-haladoik kala nai kota Damsik ele. Ana noke, fo mete ma ana natonggo no hataholi mana tungga Yesus Dala Sodan, na, mae touk do inak, ana sangga humu ma mba'a sala, fo hela noo sala fali leni Yerusalem leu.3 Ana simbo nala susula koasa la, boe ma no nonoon nala leni kota Damsik leu. Ledo-eik ana deka kota ndia so, kada nggengge neuk, manggaledok esa neme lalai mai, nasa'a ndandaak neu Saulus. 4 De ana bala neu dae. Boe ma namanene halak esa kokolak noon nae, “Saulus! Hatina de o tao doidoso Au leo iak?”
5 Saulus natane nae, “Ama mana kokolak ia, see?”
Halak ndia nataa nae, “Au ia, Yesus, fo o mambue tao doidoson malan seli. 6 Hatematak ia, fo'a fo maso muni kota dale muu leo. Nai ndia bei fo Au afada o ae, o musi tao hata.”
7 Ndia nonoon nala lamanene halak ndia, tehuu ala ta lita hataholi esa boe. Boe ma mopo dudu'an nala losa ala ta bisa kokolak hata-hata.
8 Boe ma Saulus fo'a nambadeik. Ana soba nalaak matan, tehuu ta bisa nita hata-hata so bali. Boe ma ala to'u lala liman, de hela loon neni kota Damsik neu. 9 Faik telu ana ta bisa nita hata-hata, ma ta na'a-ninu hata esa boe.
10 Nai ndia, hambu Lamatuak Yesus hataholin esa, naden Ananias. Lamatuak natudu mata-aon neun sama leo me'is, de noken nae, “Ananias!”
Ananias nataa nae, “Ia, Lamatuak!”
11 Lamatuak nafadan nae, “Mai dei. O muu sangga Au hataholing esa. Muni dalak esa muu, nade Dala Ndoos, nai hataholi esa uman. Hataholi ndia, nade Yudas. Nai ndia, o sangga hataholi kota Tarsus esa, nade Saulus. Hatematak ia, ana hule-haladoi. 12 Au boe oo atudun ae, dei fo touk esa neni ndia neu. Ndia o, Ananias. De o muu fo lalaa limam neun, fo suek ana bisa nita nasafali.”
13 Tehuu Ananias nataa nasafali nae, “Leo iak, Lamatuak! Ai mamanene hataholi tui kii-konak so, la'e-neu hataholi ndia, huu ana tao doidoso nalan seli neu Lamatuak hataholin nala nai Yerusalem. Losa ala ta dadadi so bali. 14 Hatematak ia, ai mamanene bali lae, malangga anggama malanggan nala feen koasa fo mai humu nabasa hataholi la fo mana maso tungga Lamatuak Yesus Dala Sodan.”
15 Tehuu Lamatuak kokolak bali no Ananias nae, “Mae leo ndiak boe oo, hatematak ia kada o muu leo! Te Au hele alan so, fo neu soi dalak, suek ndia neni Au Hala Maloleng neu hataholi nusa fe'ek kala, manek kala, ma fee hataholi Israel asa boe. 16 Ma dei fo Au atudun, fo suek ndia bubuluk doidosok matak bee nahanin, huu ana tungga Au.”
17 Ananias namanene Lamatuak kokolak leo ndiak, boe ma ana la'o neni uma ndia neu, de ana maso dalek neu. Boe ma ana lalaa liman neu Saulus nae, “Ka'a Saul! Lamatuak Yesus fo ka'a mitan neme dala laladak, neu faik fo ka'a ia mai, Ndia ndia nadenu au mai, fo atonggo ua ka'a. Ana nadenu au hule-haladoi ma lalaa limang neu ka'a, fo suek ka'a bisa nita seluk bali. Ma Ana nau fo ka'a simbok Ndia Dula-dale Malalaon.”
18 Ledo-eik ana kokolak basa, boe ma Saulus nameda buas esa leo i'a une, buka henin neme matan mai, de nita nasafali. Boe ma ana fo'a de ala salanin. 19a Basa boe ma na'a ninu. De aon balakai nasafali.
Saulus tui-bengga Tutui Malole nai kota Damsik
19b Saulus bei leo faik hida bali no Lamatuak Yesus hataholin nala, lai kota Damsik. 20 Ma ndia neu maso tutik neni hataholi Yahudi la Uma Huhule-haladoin neu, boe ma nafada sala nae, “Ei mamanene neulalau! Memak Yesus, tebe-tebe Manetualain Anan.”
21 Basa hataholi la heran ma lakandaa lamanene Saulus kokolan leo ndiak. Boe ma lakokola lae, “Ndia ia mana tao nakalulutu Yesus hataholin nala neme Yerusalem, hetu? Boe ma ana ia mai fo nau humu sala leni malangga anggama Yahudi malanggan nala leu! Talo bee ia so?”
22 Tehuu Saulus nahiik natudu buti nae, Yesus ndia, Karistus fo Manetualain helu memak neme makahulun mai, fo sangga nadenun mai so. Saulus fee nanonolik mata leo ndiak, losa hataholi Yahudi la ta senggi sana. No leo ndiak, Saulus lele'a-nonolen tamba faik, boe ina-huu.
23 Ta dook bali, boe ma hataholi Yahudi la lala halak fo nau tao lisa Saulus. 24 Tehuu Saulus hae nala sila dudu'a manggalaun ndia. Hataholi la te'en leledo-le'odaen nai kota lelesun nala so, fo sangga tao lisan. 25 Tehuu le'odaek esa, boe ma Saulus nonoon hida mai lalan, de ala taon neu lembeneu esa dalek, fo lakondan tungga kota tembon. No leo ndiak, ana nalai la'o ela kota Damsik.a
Saulus neni Yerusalem neu
26 Basa boe ma Saulus neni Yerusalem neu. Losa ele, ana soba neu nakabubua no Lamatuak Yesus hataholin nala. Tehuu basa sala biin, huu lae hetuk kada ana taok aon sama leo hataholi kamahelek, fo mana tungga Lamatuak Yesus. Tehuu bei fo ana humu nasafali sala. 27 Tehuu hambu hataholi esa, nade Barnabas. Ndia ndia nalelelak Saulus neu Lamatuak Yesus nadedenun nala lai ndia. Ana tui sala la'e-neu hata fo mana dadik neu Saulus neme dalak ndia so. Ndia boe oo, nafada nae Saulus natonggo no Yesus so. Ma Lamatuak boe oo kokolak matan no ndia so. Ana tui sala boe, Saulus kambalanin tui-bengga hataholi la nai Damsik, la'e-neu Lamatuak Yesus Dala Sodan.
28 Basa sala lamanene leo ndiak, boe ma ala simbok Saulus. De ana leo noo sala nai kota Yerusalem. Ndia boe oo, nambalani tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen neu sudi see, huu ana ta bii. 29 Ndia boe oo, natane-nataak no hataholi Yahudi hida, fo mana kokolak pake dede'a Yunani. Tehuu ala nau simbok ndia kokolan, huu ndia de ala sangga dalak fo tao lisan. 30 Tehuu neu faik fo Lamatuak Yesus hataholin nala lamanene lae, hataholi sangga dala manggalauk leo ndiak so, boe ma ala loo Saulus neni kota Kaisarea neu, nai tasi bifin. De ala ladenu falik ndia neni kota Tarsus neu.
31 Basa boe ma Yesus hataholin nala malai propensi Yudea, propensi Galelea, ma propensi Samaria lasoda ndoo-ndoo. Ala boe lamano'u. Ala tungga Manetualain hihiin. Boe ma Manetualain Dula-dale Malalaon tao natetea dalen nala.
Petrus tao nahai touk esa nai Lida
32 Faik ndia, Petrus nahiik la'ok ndule sudi bee neu, fo tilo Lamatuak Yesus hataholin nala. Faik esa, neu tilo sila fo mana leo nai nggolo Lida laladan. 33 Neu ele, natonggo no touk esa, nade Eneas. Hataholi ndia ein lu'uk, ma ta bisa fo'a neme mamana susunggun mai so, teuk falu so.
34 Petrus nafadan nae, “Eneas! Hatematak ia, Yesus Karistus tao nahai o. De fo'a leo! Mafafa'u o mamana susunggum!”
Hataholi ndia namanene leo ndiak, boe ma ana fo'a tutik. 35 Basa hataholi malai nggolo Lida ma nggolo Saron lita Eneas hai leo ndiak so, boe ma basa sala lamahele Lamatuak Yesus.
Petrus tao nasoda falik ina Tabita fo mana matek so
36 Faik ndia, inak esa nade Tabita, fo leo nai kota Yope tasi bifin. (Inak ndia naden nai dede'a Yunani boe oo lae, ‘Dorkas’, ndandaan nae, ‘nusa’).b Ana namahele Lamatuak Yesus. Ma nateme tao dede'a malole fee hataholi la, ma nahiik tulu-fali hataholi mana to'a-taak kala. 37 Faik ndia ina Tabita namahedi, boe ma maten. Basa de ala ladiun oe, de mbomboti mbombolan, boe ma lakambembe'un neu ndia kaman manai uma tadan lain. 38 Faik ndia, ala lamanene lae, Petrus nai Lida so, kota esa fo meda la'o eik neme Yope mai, na fai seselik esa. Boe ma ala ladenu hataholi dua leu loke Petrus lae, “Ama! Ai moke fo ama lai-lai muni Yope muu dei.”
39 Petrus namanene leo ndiak, boe ma ana fo'a de neu tungga memak kasa. Losa ele, boe ma ana maso nakandoo neni ina Tabita kaman dale neu. Kama ndia henuk so no ina falu la, fo mana mai lamatani lakaleleu lai ndia. Ala latudu Petrus sila badun, ma balo'a fe'en nala fo Dorkas seu fee sala, neu faik fo bei nasoda.
40 Petrus nadenu basa sala kalua leme kama ndia mai. Boe ma ana sendek fo hule-haladoi. Basa boe ma nasale mamate ndia, de kokolak nae, “Tabita! Fo'a leo!” Kada nggengge neuk, te inak ndia nalaak matan. Ledo-eik ana nita Petrus, boe ma ana fo'a nanggatuuk. 41 Petrus to'u nala liman de nambadedein. Boe ma Petrus noke ina falu la ma hataholi fe'ek kala, suek fee inak fo nasoda fali ndia so, neu sala.