8
1a Saulus nai mamanak ndia boe, ma ana simbok no malole ala tao lisa Stefanus.
Saulus tao doidoso Lamatuak Yesus hataholin nala
1b-2 Neu faik fo Stefanus maten, hambu hataholi hida dokodoe neu Lamatuak. Ala leu ha'i lala Stefanus mbombolan fo leu latoin, ma lamatani lakaleleu.
Mulai neme faik ndia mai, hataholi mulai tao lakatoto'ak Lamatuak Yesus hataholin nala nai kota Yerusalem, losa ala doidoso lalan seli. Boe ma lalai latenggelak leni propensi Yudea ma propensi Samaria leu. Basa sala lalai, ela kada Yesus nadedenun nala lai Yerusalem.
3 Tehuu Saulus sangga dalak nakandoo fo nau tao nakalulutu Yesus hataholin nala. Ana sangga sala sudi lai bee. Ana maso-kalua uma la, fo sangga sala. Mae touk do inak, ana humu neni sala, boe ma nandee sala leni bui dale leu.a
Filipus tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen nai propensi Samaria
4 Mae hataholi tao lakatoto'ak Yesus hataholin nala, losa lalai latanggela, tehuu ala ta hahae tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen fee hataholi sudi nai bee. 5 Conto leo, faik esa Filipus neni kota esa neu nai propensi Samaria, fo nafada hataholi la nae, “Yesus ndia, Karistus, Hataholi fo Manetualain helu memak kana neme makahulun mai so.” 6 Neu faik fo hataholi no'uk lita tanda heran fo ana taon, boe ma lakabubua fo suek lamanene neulalau hata fo ana kokolak.
7 Conto leo, nai ndia boe oo hambu hataholi nitu nalak kala. Ma nitu sila kalua la'o ela hataholi ndia, ma langgou tingga-tingga. Hambu hataholi lu'uk, ma ei helak kala no'uk hai tutik boe. 8 Huu ndia de hataholi malai kota ndia lamahoko lalan seli.
9 Nai kota ndia hambu hataholi malelak esa, nade Simon. Ana pake malelan dook ia so, fo le'a-nole hataholi Samaria la. Ana so'uk aon nae, “Au ia, hataholi ana seli!”
10-11 De nai kota ndia, kakana anak do, hataholi ina-huuk, touk do inak, basa sala kokolak hataholi ndia naden lae, “Awii! Hataholi ia, ana seli! Hata fo ana taon ndia, neme Manetualain koasan mai!” Huu ndia malelan, losa hataholi la lahiik paken neme makahulun mai.
12 Tehuu hatematak ia, ala lamanene Filipus nanoli sala la'e-neu Manetualain palendan. Ma ndia boe oo natudu dalak fo ala bisa maso dadik Manetualain hataholin, lenik Yesus naden. Hataholi no'uk namanene basa leo ndiak, boe ma ala lamahele fo maso dadik Lamatuak bobonggin nala. Touk ma inak, basa sala dadik leo ndiak boe. Huu ndia de ala hambu salanik. 13 Ta bubuluk te Simon boe oo namahele ma nau dadik Yesus hataholin. Boe ma ala salanin. Basa de ana tungga do'o-do'o no Filipus sudi bee neu. Neu faik fo nita tanda heran nala fo Filipus taok ndia, boe ma ana kakalek langgan nae, “Wee! Leo iak ia, ana seli ia so!”
14 Faik ndia, Lamatuak Yesus nadedenun nala fo malai Yerusalem lamanene lae, hataholi malai propensi Samaria la lamahele Manetualain Tutui Malolen so. De ala ladenu Petrus no Yohanis leni ele leu. 15-17 Neu faik fo dua sala losa ele, boe ma ala bubuluk lae, hataholi malai ndia, bei ta simbo Manetualain Dula-dale Malalaon. Kada ala hambu salanik, pake Yesus naden. Boe ma Petrus no Yohanis lalaa liman nala neu hataholi la, ma ala hule-haladoi loke fo hataholi Samaria boe oo simbok Manetualain Dula-dale Malalaon. Boe ma hataholi la simbok memak kana boe.
18 Faik ndia, Simon nita dua sala lalaa liman nala neu hataholi sila lain, de ala simbok Manetualain Dulan. Boe ma Simon fee Petrus no Yohanis doik, ma noke nae, 19 “Ama nggala ei! Fee au koasa ndia boe. Fo suek mete ma au lalaa au limang neu sudi see, na, ala simbok Manetualain Dula-dale Malalaon boe.”
20 Tehuu Petrus nasapalak ndia nae, “Sumba-sook neu o, ma o doim! O mae hetuk o bisa hasa Manetualain Dula-dale Malalaon koasan munik doik? Taa! Hataholi ta bisa hasa Manetualain Dulan! 21 O ta maena haak hata-hata mua Manetualain Dulan, huu o dalem ta ndoos. O kada masanggak dalak. 22 O hahae muma o sala-singgom mai leo. Malolenak o hule-haladoi moke Lamatuak, fo mete ma bisa, na, Ana koka heni o dudu'a manggalaum. 23 Au bubuluk ae, o henuk mua dale hedik, ma dede'a manggalauk no'uk mba'a lala o!”
24 Boe ma Simon noke dua sala nae, “Ama nggala ei! Mete ma leo ndiak, na, ei tulun hule-haladoi fee au, fo suek sumba-sook fo isinaak ei kokolak ndia, boso la'e au.”
25 Basa boe ma Petrus no Yohanis tui basa Lamatuak Yesus Tutui Malolen ma lafada Manetualain Dede'a-kokolan nai kota ndia. Boe ma dua sala fali leni Yerusalem leu. Tungga-tungga dalak, ala singgo nai nggolok kala nai propensi Samaria, fo leni Lamatuak Yesus Tutui Malolen fee hataholi malai ndia.
Filipus natonggo no pegawe ina-huuk esa neme Afrika mai
26 Boe ma Manetualain ata nusa sodan nadenu Filipus nae, “Ana, ei! O la'o tungga dalak maneni kona neu. Tungga dala laak fo maneme kota Yerusalem mai fo nakandoo neni Gasa neu.” 27-28 Filipus namanene palenda ndia, boe ma ana la'o tutik. Ledo-eik nai dalak ndia, boe ma nita hataholi esa. Ndia ndia, hataholi ina-huuk esa neme nusa Etiopia mai. Ndia ndia nakaneni basa ina mane Kandake hata-heton nala. Ndia bei fo hule-haladoi basa neme Yerusalem, ma hatematak ia ana fali sa'e nggili. Ledo-eik Filipus nitan, ana nanggatuuk lees nai nggili lain. Ana lees Manetualain mana kokolan Yesaya susulan.b 29 Boe ma Manetualain Dulan nadenu Filipus neu la'ok deka-deka no nggili ndia fo natonggo no hataholi ndia. 30 Ledo-eik ana deka-deka so, boe ma namanene hataholi ndia lees neme ba'i Yesaya susulan mai. Boe ma natanen nae, “Ama! Ama malelak hata fo ama lees ndia, do taa?”
31 Boe ma hataholi ndia nataa nae, “Taa. Musi hambu hataholi esa nafada ndandaan neu au dei, bei fo au bisa bubuluk. Mai sa'e fo manggatuuk mua au nai ia.” 32 Susulak fo ana lees ndia, liin leo iak:
“Ala hela leni ndia, sama leo hataholi hela leni bi'i-lombo,
fo sangga halan.
Ndia boe oo dadik sama leo bi'i-lombo ana fo hataholi nggute bulun,
tehuu Ana ta nakau hata-hata.
Ndia ta hu'a bafan,
ma ta nataa de'ek esa boe.
33 Boe ma lakamamaek kana;
Ala laketu dede'an ta no ndoos.
Faik ndia, ala tao lisan,
naa te salan ta faa boe.
Huu ndia de ita ta bisa kokolak faa boe la'e-neu Ndia numbu-sadun.”c
34 Hataholi ina-huuk ndia lees basa leo ndiak, boe ma natane Filipus nae, “Leo bee? Ba'i Yesaya kokolak la'e ndia aon do, la'e hataholi fe'ek?”
35 Boe ma Filipus nanoli amak ia, Lamatuak Yesus Tutui Malolen. Ana mulai neme Yesaya susulan isinaak ndia, fo natudu dalak tungga Yesus. 36 Ledo-eik ala la'ok, amak ndia nita oe nai lee dale. Boe ma ana nakahae Filipus kokolan, de nae, “Ama! Soba mete dei, hambu oe ndia ele. Mete ma ama nau, na, ita konda fo ama salani au nai ia leo.”
37 [Boe ma Filipus nataa nae, “Mete ma ama namahele tebe-tebe Lamatuak Yesus, na, neu, nakale'ok taa. Mai ita konda fo au salani ama.”
Boe ma ana manaku nae, “Au amahele tebe-tebe ae, Yesus ndia, Hataholi fo Manetualain tudu memak neme makahulun mai so. Ndia ndia, Manetualain Anan.”]d
38 Boe ma amak ndia nadenu fee nggilin hahae. De ala konda fo maso oe dale leu. Boe ma Filipus salanin neme ndia.
39 Dua sala kalua leme oe dale mai, boe ma Manetualain Dula-dale Malalaon noo Filipus neni mamana fe'ek neu. Hataholi ina-huuk ndia ta nita Filipus so bali. De ana la'ok nakandoo, ma dalen namahoko nalan seli. 40 Tehuu Filipus sadu nai nggolok esa, nade Asotus. Neme ndia mai ana la'ok nakandoo fo tui-bengga hataholi la la'e-neu Yesus Tutui Malolen. Ana tuli la'o-la'o nai basa nggolok kala, losa kota Kaisarea.e