Karistus nasoda fali neme mamaten mai so
15
Tolanoo susue nggala ei! Au nau fo ei masaneda Manetualain Hala Malolen, fo au afada neu ei neme makahulun mai so. Ei simbo malan, boe ma mahele tungga makandoo Halak ndia. 2 Huu Halak ndia bisa nasala'e nala ei, sadi ei to'u tea-tea ndia makandondoo henin. Tehuu mete ma ei ta mamahele makandoo neu Manetualain, na, ei namahehelem, kada sosoan taa.3 Au anoli ei dede'ak kala fo penting nalan seli so, fo makahulun hataholi nanoli nitak neu au so. Fo ndia: Karistus, fo Manetualain nadenun mai so, mate fo nasala'e nala ita, neme ita sala-singgon nala mai so, nandaa no Manetualain Susula Malalaon sulak neme makahulun mai.a 4 Boe ma ala latoi Ndia. Basa de neu binesan, Manetualain tao nasoda falik Ndia, nandaa no Manetualain Susula Malalaon sulak memak neme makahulun mai.b 5 Basa boe ma Karistus natudu aon neu Petrus.c Ndia natudu aon neu ana mana tungga kasanahulu duan nala boe.d 6 Boe ma la'i esa, Ndia boe oo natudu aon neu hataholi kamahelek natun lima lenak. De basa sala bisa lita Ndia! Neme sila mai, hambu no'uk bei lasoda. Kada luma mate sala so. 7 Boe ma Ndia natudu aon neu ka'a Yakobis. Basa boe ma Ndia natudu aon neu basa nadedenun nala.
8 Au boe oo mate'en, ita Ndia. Huu au sama leo ana mate'a teisusuk fo bonggi nakabuik.e 9 Lamatuak nadedenu fe'en nala, basan penting lena au. Mete ma tungga teteben, na, ta nandaa au dadik Ndia nadedenun. Huu makahulun, au ndia tao doidoso Lamatuak hataholin nala sudi lai bee.f 10 Tehuu Manetualain natudu Ndia dale malolen neu au. Boe ma Ana tao au, fo dadik sama leo hatematak ia. Ledo-eik Ana tao dede'a malole neu au, Ana ta ngganggali heni fai no sosoa taak. Babasan, au mbalak eik lena heni basan! Naa te au ta ndia tao ues, tehuu Manetualain dale malolen ndia tao ues nai au sodang.
11 De ta penting mete ma au ndia fee nanonolik, do nadedenu fe'ek kala ndia fee nanonolik. Huu ai basa nggai fee nanonolik la'e-neu dede'ak sama. Ai mafada hataholi la'e-neu Manetualain Hala Malolen nakandondoo henin. Huu ndia de ei mamahele neu Hala Malole fo sama ndia.
Hataholi mana matek dei fo nasoda fali
12 Ai mateme fee nanonolik mae, Karistus fo Manetualain nadenun mai so, nasoda fali neme Ndia mamaten mai so. Hatina de ei luma mae, “Hataholi mana matek kala, ta lasoda fali”? Ndia huun hata? 13 Huu leo hataholi mana matek ta nasoda fali, na, ndia ndandaan nae, Karistus boe oo ta nasoda fali! 14 Ma mete ma Karistus ta nasoda fali, na, basa-basan fo ai mateme mafada hataholi la, sosoan taa. Ma ei namahehelem neu Ndia, kada lou-latak! 15-16 Mete ma tetebes hataholi mana matek ta nasoda fali, na, ai boe oo dadik sakasii pepekok la'e-neu Manetualain. Huu ai mateme fee nanonolik mae, “Manetualain ndia tao nasoda falik Karistus!” Memak ai mafada leo ndiak. Tehuu leo hataholi mana matek ta nasoda fali, na, ndia ndandaan nae, Manetualain ta tao nasoda falik nitak Karistus. 17 Dudu'a sudik dede'ak ia: mete ma Karistus ta nasoda fali, na, ei namahehelem neu Manetualain sosoa taak! Huu ei bei lemba ei sala-singgom mala! 18 Ta kada ndia mesak kana, huu basa hataholi mana matek kala so, fo makahulun nana mba'ak no Karistus, mete ma Karistus ta nasoda fali nitak, na, sila boe oo, mate ma kofe'ek lo Manetualain. 19 Ita tasalai teu Karistus tae, dei fo Ana nau tao malole neu ita. Tehuu leo ita namahehenan leo ndiak, kada dadi nai dae-bafok ia, na, ndia sosoan taa! Ma ita dadik hataholi kasian nalan seli neme basan mai!
Huu, Karistus nasoda fali, de neu ko hata dadi?
20 Naa te ta leo ndiak, hetu? Huu teteben, na ndia: Karistus fo Manetualain nadenun mai ndia so, nasoda fali neme Ndia mamaten mai so! Ma ta kada Ndia mesak kana, huu dei fo hataholi kamahelek fo mana matek kala boe oo, lasoda fali so. Karistus sama leo buna-boa makasososak fo natudu nae, hataholi mana matek, dei fo nasoda fali tungga Ndia. 21 Makahulun ele, kada hataholi esak, fo ndia Adam, fo ana la'o lena Manetualain palendan. De ndia huhukun, ndia mamates. Huhukuk ndia boe oo, tuda la'e basa ita hataholi. Tehuu hatematak ia, hambu hataholi esa bali, fo ndia Karistus, fo mana masoda tungga Manetualain palendan. Huu Ndia malolen, de hataholi mana matek bisa nasoda fali! 22 Basa hataholi mana la'o lena Manetualain palendan, hambu huku mate boe, sama leo Adam. Leo ndiak boe, basa hataholi fo nana mba'ak no Karistus, dei fo Manetualain tao nasoda falik kasa.
23 Tehuu esa-esak no ndia fain. Karistus dadik hataholi sososak fo nasoda fali, sama leo buna-boa sososak isinaak ndia. Ma dei fo, mete ma Ana fali neni dae-bafok ia mai so, bei fo Ndia hataholin nala lasoda fali boe. 24 Basa ndia, bei fo dae-bafok basan. Faik ndia, Karistus dadik Manek fo tao nakalulutu basa koasa, basa palenda, ma basa malelak fo musu lo Lamatuak. Ndia boe oo, dadik Manek fo fee falik Ndia haak palendan neu Manetualain, fo Ndia Aman.
25 Huu Ana musi to'u palenda nakandoo, losa Manetualain tao nasenggi basa mana laban Karistus, fo ala do'ok leu Ndia.g 26 Hambu dede'ak esa bali fo namusuk no ita hataholi. Fo ndia ita musi mate. Tehuu babasan Manetualain nau tao nasenggi mamates koasan boe. Ana tao basa leo ndiak, boe ma ta hambu hataholi mate bali. 27 Nai Manetualain Susula Malalaon nana sulak nae, “Manetualain tao basa nana senggik fo lakatele neu Hataholi fo Ana helu nadenun mai.” Neu faik fo sulak nae, “basa nana senggik lakatele leu Ndia Hataholin”, manggaledok so nae, Manetualain ta masok nai ndia. Huu Manetualain mesak kana ndia so'u nala Ndia, fo dadik Lamatuak neu basa-basan.h 28 Mete ma basan lamanene tebe-tebe neu Manetualain Anan, na, dei fo Anak ndia fee falik basan neu Ndia Aman, fo Aman so'uk Ndia dadik neu basa sala Lamatuan so. Basa boe ma Manetualain to'u palenda nakandoo nai basa dede'ak, soa-neu basa hataholi la.
Leo hataholi mana matek ta nasoda fali
29 Hambu hataholi nau salani, fo nggati hataholi mana matek fo bei ta nana salanik. Tehuu mete ma hataholi mana matek ta nasoda fali, na, hatina de ala nau salani fee hataholi mana matek?i 30 Ma hatina de ai nau masale mamates nakandoo, mete ma hataholi mana matek ta bisa nasoda fali? 31 Huu tungga faik uak au mate! Tehuu tolanoo susue nggala ei! Au soo, au ameda ta hata-hata, leo au mate. Au bisa botik au matang, huu ei nana mba'ak makandoo mia ita Lamatuan Yesus Karistus, fo Manetualain nadenun mai so. 32 Fai maneuk, au bei nai kota Efesus, au ambue sisii ua hataholi la fo sama leo banda fui manggalauk. Tehuu mete ma au aule fo kada au bisa senggi aon, ta soa-neu Lamatuak, na, ndia sosoan taa! Huu mete ma tetebes hataholi mana matek ta nasoda fali, na malolenak ita tungga kada hataholi kokolan, fo nae,
“Mai fo ita feta takasoe,
ma kada ta'a-tinu malada-malada,
te fo'a, ita mate so!”j
33 Boso ei nana kedi nalak, fo dudu'a tungga leo ndiak! Huu hambu dede'a-kokolak nae,
“Mete ma o eik esa mua hataholi manggalauk kala,
na, ndia tao o heok muma dala soda ndoos mai.”
34 Boso tao manggalauk bali! Hahae leo! Heti o aom! Tao kada ndoos! Teteben ndia, ei musi mameda mae, huu nai ei laladam mala, bei hambu hataholi fo bei ta nalelak Manetualain.
Mete ma ita tasoda fali, dei fo ita ao-inan leo beek?
35 Hambu mana matanek, “Mete ma hataholi mana matek nasoda fali, na, dei fo ndia dalan leo beek? Ma sila ao-inan dadik leo beek?”
36 Nggoak! Mete ma sele bini, na, bini ndia musi nakalulutuk nai dae dale dei, bei fo ana bisa nanumbu ma moli. 37 Ma bini fo ita selen ndia, mata-aon ta sama leo mana manumbuk ma nadoo. Ndia kada bini kamatuuk, matak leo hade-nggandum, do hade, do bini fe'ek kala. 38 Esa-esak tungga ndia mata-aon, tungga Manetualain hihiin. Huu Ndia ndia naketu seselek esa-esak no mata-aon so.
39 Banda ma hataholi leo ndiak boe. Esa-esak no ndia mata-aon, tungga Manetualain hihiin. Boe ma hataholi ao-inan, tungga hataholi mata-aon. Banda ao-inan nala, esa-esak no ndia mata-aon. Mbuik no ndia enan. I'ak no ndia enan. Fe'ek bali no ndia enan.
40 Hambu buas nai lalai, ma hambu buas nai dae-bafok. Malai lalai hambu sila ana selin. Tehuu ana selin ndia, fe'e neme malai dae-bafok mai. Malai dae-bafok boe oo, hambu sila ana selin. Tehuu ana selin ndia, fe'e neme manai lalai mai. 41 Nai lalai, ledo ana selin fe'e; bulak ana selin fe'e; ma nduuk kala ana selin mana fe'ek boe. Esa-esak no ndia mata-aon. Esa-esak no ndia ana selin. De basan ka ana selik, hetu?
42 Mete ma hataholi mana matek nasoda fali, na, ndia sama leo bini isinaak ndia. Huu mete ma matoi basa hataholi mana matek, na, ndia mbombolan nakalulutuk, hetu? Tehuu mete ma ana nasoda fali, na, ana ta sama leo makahulun so bali. Huu mete ma nasoda fali so, na, ana ta bisa mate bali. 43 Neu faik fo ita tatoi hataholi mana matek, na ita tameda mbombolak ndia manggenggeok. Tehuu mete ma hataholi ndia nasoda fali so, na, ndia ana seli maa! Huu ana dadik malalaok! Hataholi mana matek, ta bisa tao hata-hata neu faik fo hataholi latoin. Tehuu neu faik fo ana nasoda fali so, na, ana dadik balakaik nalan seli! 44 Mete ma hataholi bei nasoda, ana kada dudu'a ma nameda nalelak, hetu? Tehuu neu faik fo ana mate, fo ana nasoda fali, na, Manetualain Dulan feen nasoda tetebes. Ma ndia ta sama leo makahulun so bali.
45 Hataholi sososak fo sama leo ita, na ndia Adam. Tungga Manetualain Susula Malalaon, nana sulak nae, “ana dadik hataholi kasodak, fo dudu'a ma nameda nalelak.” Tehuu hataholi mata-aok leo Adam fo nai lain seli, na ndia Karistus. Ndia Dulan bisa fee hataholi nasoda tetebes.k 46 Hataholi sososak ndia hataholi fo kada dudu'a ma nameda nalelak, boe ma ana bisa mate. Tehuu mana masoda falik so, ndia hataholi fo mana hambu sodak tetebes neme Manetualain Dulan mai. 47 Hataholi mata-ao sososak nai dae-bafok ia, nana taok neme dae isik mai. Tehuu mata-ao kaduan ndia, na ndia Karistus, maneme lalai mai. 48 Ita fo mana masoda nai dae-bafok ia, mata-aok sama leo hataholi sososak, fo Manetualain taon neme dae isik mai. Tehuu hataholi fo nana mba'ak no Manetualain nai lalai, mata-aon sama leo Karistus maneme lalai mai. 49 Ita hatematak ia mata-aok sama leo Adam fo Manetualain taon neme dae isik mai. Tehuu doo-doo boe ma ita nggati mata-ao beuk, sama leo Karistus maneme lalai mai.
50 Tolanoo susue nggala ei! Au nau afada ei, leo iak: ita mana dadik hataholi mata-ao sososak, ita ao-inan neme daak ma duik mai. No leo ndiak, ita ta bisa simbo ita pusakan, fo dadik Manetualain anan nai nusa sodak. Ta bisa! Huu hataholi mata-ao leo ndiak, dei fo ao-inan nala lakalulutuk, boe ma ala ta bisa simbo hata fo nahele nakandoo.
51 De mamanene neulalau! Au sangga buka fee ei dede'a nana nafunik esa. Dei fo hambu hataholi kamahelek luma ta mate. Tehuu ita basa nggata dei fo nggati mata-ao beuk. 52 Neu faik fo to'ik lii mate'en, basa ia kada dadi kaiboik. Nggafan lena heni hate o matam. Neu faik fo to'ik nalii, faik ndia boe oo hataholi mana matek kala lasoda fali. Ma mete ma ala lasoda fali so, na, ala ta mate ma lakalulutuk seluk bali. Leo ndiak boe, no ita fo bei kasodak. Ita basa nggata dadik mata-ao beuk.l 53-54 Huu ita ao-inan fo hatematak ia bisa nakalulutuk, sangga nana nggatik dadik mata-aok fo ta bisa nakalulutuk bali! Ma ita fo hatematak ia bisa mate, sangga nana nggatik dadik mata-aok fo ta bisa mate bali! Ndia tao tungga hata fo nana sulak memak nai Susula Malalaok nae,
“Lamatuak tao nakalulutu mamates koasan so,
ma Ana senggi ndia so!
Huu ndia de ita ta mate so bali.”m
55 “Heeh, Mamates!
O koasam nai bee?
Heeh, Mamates!
O dededom nai bee bali?”n
56 Hatina de mamates neni namemeda hedis neu hataholi? Ndia, huu ita tao salak. Ndindia! Hatina de ita sala-singgon nala laena koasa leo ndiak? Ndia huu Manetualain Heti-heun natudu nae, ita sala-singgon nala la'o lena Ndia Palendan. Ndindia! 57 Tehuu hatematak ia, basan dadik fe'ek so! Boe ma ita basa nggata toke makasi no'uk neu Manetualain. Huu, Ndia tao ita bisa senggi dede'a manggalauk kala, nesik hata fo ita Lamatuan Yesus Karistus tataon. Ma Karistus mana senggi tetebes.
58 De tolanoo susue nggala ei! Mahele tea-tea! Boso mangge'o! Ei uem neu Lamatuak musi boe malole, ma boe namano'u. Huu ei bubuluk so mae, ei ue mbilu-mbusem fee ita Lamatuan, kasosoak.