Masusua fo tao matetetea hataholi fe'ek kala namahehelen
15
Ita fo tamahehelen matea, musi dale kambalanik fo fali hataholi namahehelen bei ta matea, suek lakatataka nai toto'ak. Ta malole, mete ma kada ita tao tamahoko ita dale hehelin nala. 2 Au maksut leo iak: ita esa-esak musi tasusua fo tao dede'a malole neu ita tolanoo salanin nala, fo ela sila namahehelen nala boe latea. No leo ndiak, na lamahoko lo ita. 3 Te Yesus Karistus mesak kana ta tao Ndia uen, fo kada tao namahoko Ndia dale hehelin, tehuu Ana nau tao namahoko Manetualain dalen boe. Ndia sama leo nana sulak memak nai Manetualain Susula Malalaon la'e-neu hata fo dei fo ana dadi neu Yesus nae,“Sila kokolak lakadadaek lalan seli neu O,
de ana tuda la'e Au boe.”a
4 Basa hata fo makahulun hataholi sulak kana nai Manetualain Susula Malalaon nala, nana sulak fo nanoli ita. Ana natudu dalak, suek tao nala ita boe tatea fo ita takatataka, ma Ndia Dede'a-kokolan boe oo tao nafufu'a ita samanen. No leo ndiak, de ita bisa tahani taa-taa fo sangga tita Manetualain natudu Ndia dale malolen neu ita.
5 Manetualain tao natea hataholi, fo bisa lakatataka lakandoo. Ma Ana tao natea ita dalen. Au hule-haladoi fo oke Ana natudu dalak, suek ei bisa masoda dalek esa, fo tungga Yesus Karistus hihiin. 6 Mete ma ei dalek esa leo ndiak, na, ei bisa sama-sama so'u koa-kiok neu Manetualain. Ndia ndia, ita Lamatuan Yesus Karistus Aman.
Manetualain Hala Malolen fee hataholi Yahudi ma hataholi ta Yahudi
7 De ei musi masimbo ao esa no esa, sama leo Karistus simbok ei. Mete ma ei masoda leo ndiak, na, dei fo hataholi la so'u dema-demak Manetualain naden. 8 Au afada leo iak: Karistus tao aon sama leo ata, suek tulu-fali hataholi Yahudi la fo bubuluk lae, Manetualain kokolan tetebes. Ma Karistus boe tao aon leo ata, suek tao natetu dede'ak fo Manetualain heluk ndia so fo sangga taon soa-neu ita bei-ba'in nala. 9 No leo ndiak, na basa hataholi nusa fe'ek kala fo ta Yahudi la so'u koa-kiok neu Manetualain. Te ala bubuluk lae, Ana nameda kasian neu ita basa nggata. Ndia sama leo makahulun Dauk sulak nai Susula Malalaok so nae,
“Huu ndia de au nau so'u dema-demak O nadem,
neu hataholi nusa fe'ek kala.
Au nau soda sosoda koa-kiok la'e-neu O
nai hataholi nusa fe'ek kala matan.”b
10 Nai mamana fe'ek nai Susula Malalaok nana sulak nae,
“Wei! Ei hataholi deak kala fo mima mamana fe'ek kala mai.
Tao ei dalem mala lamahoko,
sama-sama mia Manetualain hataholi hehelin nala.”c
11 Nai mamana fe'ek nai Susula Malalaok, Dauk sulak nae,
“Ei mana mima hataholi nusa fe'ek kala,
miu mafada basa hataholi la la'e-neu Lamatuak ana selin,
fo sila boe oo koa-kio ita Lamatuan.”d
12 Nai mamana fe'ek bali nai Susula Malalaok, ba'i Yesaya sulak nae,
“Neme Isai anan, fo mane Dauk,
dei fo ndia numbu-sadun esa kalua mai.
Ndia fo dei fo Ana to'u palenda neu hataholi nusa fe'ek kala.
Ala bubuluk so lae, Ana sangga mai.
Boe ma ala lahani Ndia taa-taa,
te ala bubuluk, Ndia ndia, see.”e
13 Manetualain dadik okak neme basa ita namahehenan mai. Mete ma ei mamahele miu Ndia, na, Ndia ndia tao ei dalem mala lamahoko ma ndoo-ndoo. Ela Manetualain Dula-dale Malalaon koasan ndia, tao nala ei boe mamahele la'e-neu hata fo Ana nau taon.
Manetualain nadenu Paulus neu nafada Ndia Hala Malolen
14 Tolanoo nggala ei! Au amahele tebe ae, ei dalem mala henuk no dede'a malole so, de ei bubuluk no'uk so, ma ei mabe'i fee nanoli-nafadak esa no esa so. 15 Au sulak manggaledok leo iak nai susulak ia, fo tao nasanenedak ei la'i esa bali la'e-neu dede'a mata-matak kala. Au sulak leo iak, huu Manetualain natudu dale malolen neu au, 16 neu faik fo Ana so'u nala au dadik Yesus Karistus nadedenun, de au ndia musi uu afada Manetualain Hala Malolen neu hataholi ta Yahudi la. Au akalala'ok ues ndia, sama leo malangga anggama esa fo tao nahehele hataholi no'uk dadik leo fefeek esa, fo tao namahoko Manetualain dalen. Manetualain Dula-dale Malalaon ndia, tao nala sila dadik malalaok fo Manetualain simbok kasa.
17 Huu au nana mba'ak ua Yesus Karistus, de au bisa so'u matak nai Manetualain matan. 18 Au ta ambalani kokolak dede'a fe'ek. Kada au tui Karistus tatao-nono'in, ma talo bee de Ana pake au. Hatematak ia, hambu hataholi ta Yahudi la lamanene Karistus, huu Manetualain pake au kokolang ma au tatao-nono'ing fo atudu dalak neu sala. 19 Karistus fee au koasa neme Manetualain Dulan mai so, fo au bisa tao tanda heran mata-matak kala. Ana fee au koasa ndia fo nau natudu nae, Karistus ndia, na see. No leo ndiak, na au afada hataholi la sudi lai bee, basa dede'ak kala la'e-neu Karistus Hala Malolen so. Huu ndia de au afada uma kota Yerusalem mai, afeok losa dae baba'ek Ilirikum fo dekak no Itali. 20 Neme makahulun ele mai, au dudu'a ae, “Au ahiik ana seli afada la'e-neu Karistus neu hataholi la fo ta lamanene litak Ndia Hala Malolen!” Te au ta hii fee nanonolik nai mamanak fo hataholi fe'ek kala fee nanonolik so. 21 Nai Manetualain Susula Malalaon nana sulak nae,
“Hataholi nusak fo bei ta lamanene litak la'e-neu Manetualain,
na sila ndia, dei fo lita Ndia.
Hataholi fo ta lamanene litak hata-hata,
na, dei fo sila ndia bubuluk la'e-neu Ndia.”f
Paulus dudu'a nae, sangga neni kota Roma neu
22 Huu au ueng leo ndiak, de au bei ta dadi uu tilo ei.g 23 Tehuu hatematak ia, au ueng manai ia basan so. Ma au dokodoe uu tilo ei dook ia so, losa teu-teuk. 24 Mete ma au uni nusa Sapanyol uu, na, dei fo au nau singgo tilo ei. De mete ma au tuli tataak nai ei, na, ei boe oo bisa tulu-fali au doi dalak uni Sapanyol uu.
25 Tehuu hatematak ia, au nau uni Yerusalem uu dei, fo ono-lau Manetualain hataholi kamahelen nala lai ndia. 26 Te ita tolanoon nala malai propensi Makedonia ma propensi Akaya, ala fee doi kolete so fo tulu-fali Manetualain hataholi kamahele hata taak kala manai Yerusalem.h 27 Ala nau tao leo ndiak, huu ala lameda lahuta neu ita tolanoon nala lai Yerusalem. Te hataholi nusa fe'ek kala sudi lai bee, sila boe oo simbo basa dede'a malole so fo Manetualain Dulan fee nakahuluk neu hataholi Yahudi la dei. De nandaa, mete ma hataholi salanik ta Yahudi la nau pake sila hatan nala fo tulu-fali sila tolanoo hataholi Yahudin nala.i
28 De mete ma au tao basa ues ia, fo fee tulu-falik ia neu ita tolanoon manai Yerusalem, na, au nau singgo tilo ei, neu faik fo au uni Sapanyol uu. 29 Mete ma au mai, na, dei fo au uni baba'e malole makadotok uma Karistus mai.
30 Tolanoo nggala ei! Huu Yesus Karistus dadik neu ei Manetualain, ma huu Manetualain Dulan tao nala ei masue ao esa no esa, de au oke, fo ei hule-haladoi tebe-tebe fo Manetualain tulu-fali au. 31 Hule fo Manetualain nanea au nai propensi Yudea, fo hataholi ta mana nau lamahele neu Manetualain ta tao manggalauk neu au. Ma hule fo mete ma au uu ono-lau hataholi salanik kala lai Yerusalem, na, ala simbok au no malole. 32 De mete ma tungga Manetualain hihiin, na, au bisa mai tilo ei no dale namahokok. Au nau hahae faa nai ndia. 33 Au hule-haladoi fo oke Manetualain sama-sama no ei. Te Ndia bisa tao hataholi nasoda no sodak ma mole. Tetebes ndia!