Petrus nasala'e aon huu ana salani hataholi ta Yahudi
11
Petrus bei ta fali, tehuu Yesus nadedenun ma hataholi kamahele fe'en nala malai Yerusalem lamanene so lae, hataholi ta Yahudi simbok Lamatuak Yesus Tutui Malolen so. 2 De ledo-eik Petrus fali losa Yerusalem, hambu hataholi kamahelek hida leme paltei Yahudia mai soli salak neun 3 lae,“Heeh! O tao leo beek ndia so? O bubuluk ita hadan, do taa? O mambalani maso muni hataholi ta Yahudi uman muu! Mu'a-minu mua sala bali! Ta bole leo ndiak, te sila ndia bei ta tungga litak ita hada sunat! Ita ta tandaa takabubua to sala!”4 Boe ma Petrus tui basa mana dadik kala so nae, 5 “Faik esa, neu faik fo au bei nai kota Yope, nandaa no au hule-haladoi, boe ma Manetualain natudu au sama leo me'is. Au ita sama leo lalai natahu'ak, boe ma tema maloa esa toda mai, nana londak nai bu'un haa sala. Boe ma temak ndia mulai konda neni au mai. 6 Ledo-eik au titilo uni temak ndia dalek uu, boe ma au ita banda mata-matak, ndia banda ei haak, banda mana lae-lodok, ma mbuik mata-matak. Basa sila, ita hataholi Yahudi banda nalulin. 7 Boe ma au amanene halak esa nadenu nae, ‘Petrus! Fo'a leo! Hala mala banda la ia, fo mu'a leo!’
8 Tehuu au ataa ae, ‘Ta bisa, Ama! Boso leo ndiak! Huu au bei ta u'a itak banda matak leo ndiak! Basa banda la sila ai hataholi Yahudi malulin!’
9 Tehuu halak ndia bala nae, ‘Mete ma Manetualain kokolak so nae, hata esa malalaok, na o boso mae ndia manggenggeok bali!’
10 Au ita temak ndia toda mai la'i telu, boe ma nana so'u falik neni lalai neu.
11 Nandaa no ledo-eik ndia, hambu hataholi telu losa uma ndia. Ala leme Kaisarea mai fo sangga au. 12 Boe ma Manetualain Dula-dale Malalaon nafada au nae, ‘O konda fo muu tungga hataholi la leo. Boso dudu'a, mae sila ta hataholi Yahudi, tehuu o boso nunute sala, do taok sila mangenggeok’. Ledo-eik au amanene basa leo ndiak, ita tolanoon hataholi nee ia boe oo, tungga sama-sama lo au mini Kaisarea miu. Nai ndia, ai basa nggai maso mini malangga soldadu Roma esa uman miu. 13 Malangga soldadu ndia tui nae, fai maneuk hida seli so, ana nita Manetualain ata nusa sodan nambadeik neme uman de nae, ‘Madenu hataholi neni kota Yope neu, fo noke hataholi esa nade Simon Petrus. 14 Dei fo hataholi ndia natudu o, ma basa o uma isim mala, Lamatuak dalan leo beek, fo nasala'e nala ei ma koka heni ei sala-singgom mala.’
15 Huu ndia de, au mulai atudu Lamatuak Dala Sodan neu sala. Kada nggengge neuk Manetualain Dula-dale Malalaon, maso neni basa hataholi ndia neu, sama leo fai maneuk ita boe oo simbok talan so. 16 Au ita ala simbok Manetualain Dulan leo ndiak, boe ma au asaneda Lamatuak Yesus kokola makahulun nae, ‘Yohanis salani ei pake kada oe, tehuu dei fo Manetualain sangga tao ana seli lena neu ei, ndia Ana fee Dula-dale Malalaon neu ei.’b 17 Manetualain mesak kana fee Dulan neu hataholi fe'ek kala sila, sama leo Ana feen neu ita. De ei nau au laban Manetualain, do talo bee? De au sangga kokolak hata bali?”
18 Ala lamanene Petrus nasala'e aon leo ndiak, boe ma ala ta soli salak neu ndia so bali. De basa sala koa-kio Manetualain lae, “Awii! Ana seli! Manetualain soi dalak so, fo hataholi fe'ek boe oo la'o ela sila soda kasalan, fo Manetualain koka heni sila sala-singgon nala, boe ma ala hambu sodak lakandoo lo Ndia boe.”
Lamatuak Yesus hataholin nala latanggela leni sudi bee leu. Hambu no'uk leme sila mai lakabubua lai kota Antiokia
19 Makahulun, ledo-eik ala tao lisa Stefanus so, boe ma ala mulai tao doidoso ma lakatoto'ak Yesus hataholin nala. Huu ndia de ala lalai latanggela leni sudi bee leu. Luma lalai leni propensi Finisia leu. Luma lalai leni pulu Siprus leu boe, ma luma lalai leni dook leu, losa nai kota Antiokia nai propensi Siria. Hataholi mana malaik kala ia boe oo, tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen sudi nai bee. Tehuu kada lafada sila hataholi Yahudin nala. Ala ta lafada neu hataholi fe'ek kala.c
20 Tehuu hambu Lamatuak hataholin nala leme pulu Siprus ma kota Kirene mai boe. Sila luma la'ok lakandoo leni kota Antiokia leu nai propensi Siria. Sila ia tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen neu hataholi ta Yahudi la, lai ndia. 21 Lamatuak fee koasan neu sala, losa hataholi no'un seli lamahele neu Lamatuak Yesus.
22-24 Faik ndia, Lamatuak Yesus hataholin nala lai Yerusalem lamanene lae, hataholi fe'ek lai Antiokia boe oo, lamahele neu Yesus so. De ala ladenu hataholi esa, nade Barnabas, fo neu tilo sala lai ele. Barnabas ia hataholi dale malole, ma namahele tebe-tebe neu Manetualain. Manetualain Dulan boe oo nakalala'ok kana.
Ledo-eik ana losa ele, ana nita nae, memak tetebes Manetualain naue nai hataholi fe'ek kala sodan laladan nala so. De dalen namahoko. Boe ma ana fufu'a sala, fo suek ala tungga lakandoo Lamatuak Dala Sodan no tetebes. No leo ndiak, Lamatuak hataholin nala boe lamano'u.
25 Basa boe ma Barnabas neni kota Tarsus neu, fo sangga Saulus. 26 Ledo-eik natonggo noon, boe ma ana kokoe Saulus fo ala fali sama-sama leni Antiokia leu. De dua sala leo sama-sama lo Lamatuak hataholin nala losa teuk esa nai Antiokia. Tungga faik, dua sala fee nanonolik la'e-neu Lamatuak Yesus Dala Sodan neu hataholi no'uk. (Nai kota Antiokia, bei fo hataholi mulai foi Lamatuak Yesus hataholin nala lae, ‘hataholi Salanik’).d
27 Ledo-eik dua sala bei lai Antiokia, hambu hataholi hida leme Yerusalem mai. Lamatuak nateme pake hataholi sila dadik Ndia mana kokolan. 28 Neme mana kokolak sila mai, hambu hataholi esa, nade Agabus. Manetualain Dulan nafadan nae, “Dei fo hambu fai ndoes ana seli nai dae-bafok katematuan, losa basa bu'un haa sala.” Boe ma neu nafada seluk hataholi la. (Ndia kokolan ndia dadi tetebes, neu faik fo Roma mane ina-huun keser, nade Kladius, to'u palenda.)e 29 Lamatuak Yesus hataholin nala malai Antiokia lamanene Agabus kokolak leo ndiak, boe ma lala halak fo lakabubua doik fee sila tolanoon manai Yesus dalek, fo lasoda to'a-taa nai propensi Yudea. Esa-esak fee tungga ndia nabebe'in. 30 Lakabubua basa, boe ma ala hele Barnabas no Saulus fo dua sala leni doik kala sila neu malangga salanik manai ele, fo baba'e fee hataholi mana to'a-taak kala.